Dunji gænna l mánná mánájgárddeálldarin

Majt máhtáv mánájgárdes vuorddet?

Roandema suohkan láhtjá dilev vaj sáme mánájgárddemáná máhtti tjårggit ja åvddånahttet ietjasa gielav ja kultuvrav. Mánájgárde vieledi mánáj álldarav, doajmmadásev, sjiervev ja sosiála-, tjerdalasj- ja kultuvralasj duogátjav, ja dási gullu aj sáme ja guojna mánáj giella ja kultuvrra. Dát merkaj gájkka mánájgárde galggi sijá mánájjuohkusij gielajt ja kultuvrajt árggabiejven gåvvidit. Dát tjuovvu Mánájgárddelágas, Rámmaplánas ja 169. ILO konvensjåvnå IV-oases mav Vuodna l tjårggim.

Sidáv mánnám galggá sámegielav oahppat mánájgárden

Mánájgárddáj diededittjat jut sidá sámegielåhpadusáv ietjat mánnáj máhtá juogu mánájgárddesadjeåhtsåmusán ruossistit jali mánájgárde barggij ságastit. De jådediddje válldá aktijvuodav dujna ságastalátjit gåktu giellaåhpadimev dåmadit. Jus ittji åhtsåmusán ruossista jut sámegielåhpadusáv mánnáj sidá, de máhtá maŋŋela dievddet sjiemáv mij mánájgárddeoajválattjaj sáddiduvvá:

Dájna sjiemájn diededa jut sidá/i huoman sidá sámegielåhpadusáv 

Mánájgárde gånnå li sáme máná organisieriji sámegielåhpadusáv juogu ietja jali ietjá mánájgárdij siegen. Ferista mánájgárde sáme åssudahka ásat dájvváj tjåhkanimijt sáme mánájda stáda ietjá mánájgárdijs.

Mánájgárde máhtti åhtsåt ruhtadårjav Sámedikkes fálatjit giellaåhpadusáv oarjjel-, julev- ja nuorttasábmáj. 

Guláda Mánájgárddedoajmmasuorgijn jus sidá diehtet makkár mánájgárdijn li sámegielak máná.

Sidáv mánnám galggá guojnagielav oahppat mánájgárden

Uddni ij la Roandema suohkanin guojnagielåhpadus avtak mánájgárden, ja ij la ga láhkanannidum riektá dási mánájgárddelágan. Jus dujna l mánná gænna l dárbbo guojnagielav oahppat, de máhtá mánájgárdijn ságastallat gåktu guojnagiella ja -kultuvrra máhttá oassen sjaddat mánájgárddeárggabiejves. 

Sáme mánájgárddeåssudahka Belnie

Roandema suohkanin la sáme mánájgárddefálaldahka Ferista ålggoiellemmánájgárden. Válde aktijvuodav suorggejådediddjijn jus sidá sajev danna; ja ruossista duodden tsuojggimdajvan mánájgárddeåhtsåmusán. Åhttse gejn li sáme tjadnasime vuoroduvvi åssudahkaj oajvvesisiválldemin.

Roandema suohkan la oarjjelsáme guovlon. Sáme åssudagán li uddni nuorttasámegielak bargge. Sámedikke navku mánájgárddedoarjja gåbttjå mávsov 2026 jage loahppaj.

Ferista ålggoiellemmánájgárdde doajmmá guovdátjin ietjá mánájgárdijda sáme giela ja kultuvra hárráj. Dási gullu jut bagát stáda ietjá mánájgárdijt ja jut danna li mánnusasj tjåhkanime masi sáme máná ietjá mánájgárdijs máhtti sæbrrat aktan barggij ietjasa mánájgárdijs. 

Dunji gænna l mánná vuodoskåvlån

Majt skåvlås máhtáv vuorddet?

Dån máhtá vuorddet skåvllå láhtjá dilev vaj mánnát oadtju sámegielåhpadusáv åhpaduslága ja oahppoplánaj milta. Åhpadusáv máhttá oadtjot bájkálasj åhpadiddjes, guhkásåhpadussan, guosseoahppen jali kombinasjåvnås. Roandema suohkan viggá bájkálasj sámegielåhpadusáv fállat guhkásåhpadusá sadjáj, nav guhkás gå máhttelis. Oahppe Roandemin gejn la guhkásåhpadus sámegielan máhtti giellatjåhkanimijda sæbrrat dárbo milta. Vuostasjgieloahppij sámegieltijma biejaduvvi álu dárogieltijmajda. Skåvlå gæhttjali garvvet jut sámegieltijma båhti praktihkalasj-estetihkalasj fágaj ja loahppafágaj sadjáj.

Sidáv mánnám galggá sámegielav oahppat skåvlån jali lev nuorajskåvllåoahppe ja sidáv sámegielav oahppat

Dån guhti la åvdåstiddjen viertti skåvllåj diededit gå sidá mánnát galggá sámegielav skåvlån oahppat. Jus duv mánná l skåvllåj álgátjit, de oahppediededimsjiemán ruossista sujna l dárbbo sámegielåhpadusás. Skåvlå jådediddje de dujna gulát máhttelisvuodaj birra sámegielåhpadusá organisierima hárráj ja goassa mánnát åhpadusájn máhttá álgget. Máhttelis la åhpadusdárbov diededit skåvllåjagev miehtáj, valla oajvvadip diededit åvddåla snjuktjamáno 15. b. jus sidá sámegielåhpadusáv tjaktjaj. 

Jus sámástihpit sijdan, de diededa dárbov åhpadusás sámegielan vuostasjgiellan; jus ehpit sámásta sijdan, de diededa dárbov sámegielas nubbengiellan.

Sáme mánájn (máná gejn li binnemusát akta æjgát guhti l tjáleduvvam jali gænna l rievtesvuohta tjáleduvvat sáme jienastuslåhkuj) li láhkanannidum rievtesvuoda sámegielåhpadusáv oadtjot, vájku e sáme háldadimguovlon åro. Dát rievtesvuohta doajmmá vuodo- ja joarkkaskåvlån. Máná ietja válljiji makkár sámegielav oahppat, valla rievtesvuohta gullu dåssju avta giellaj. Jus li binnemusát 10 vuostasjgielak máná gudi ålles åhpadusáv sábmáj sihti, de la suohkanin vælggogisvuohta dav fállat. 

Vuogas diehtet åvddåla mánáv sámegielåhpadussaj diededa

• Suohkanin vájbi ij la bájkálasj åhpadiddje dan gielan mav sidá. De åhpadus dåmaduvvá guhkásåhpadime ja/jali tjåhkanimij baktu.
• Jus sjaddá sáhka guhkásåhpadusás, de máhtá ájádallat gåsstå lulu sihtat åhpadusáv oadtjot, ja/jali aj gånnå sidá mánnát galggá giellatjåhkanimijda sæbrrat.
• Juska miján la bájkálasj åhpadiddje dan gielan mav sidá, de åhpadus vájbi ij lagosskåvlån tjadáduvá. De mánnát suvdeduvvá åhpadussadjáj ja ruopptot dárbo milta.
• Diededit dárbov sámegielåhpadusás mánájgárdde- ja skåvllåálggema aktijvuodan, gå skåvlåv målssu ja gå joarkkaskåvllåj álggá, le oahppe, æjgádij ja skåvlåj aktisasj åvdåsvásstádus.

Ienep diedo sáme mánáj rievtesvuodajs vuodoskåvlån li åhpaduslágan.

Jahketijmmalågo

Oahppijn gejn la sámegiella nubbengiellan la rievtesvuohta 87 jahketijmajda mánájdásen ja 76 jahketijma nuorajdásen. Sij tjuovvu sámegiella 2- jali sámegiella 3-oahppoplánav, álldara ja giellatjehpudagáj milta. Vuostasjgieloahppe tjuovvu sámegiella 1-oahppoplánav ja siján la rievtesvuohta 160 jahketijmajda smávvadásen, 104 jahketijmajda gasskadásen ja 95 tijmajda nuorajdásen.

Oahppijda nuorajdásen

• Iesj mierreda jus sidá åhpadusáv sámegielan jali sábmáj.
• Jus dujna l sámegiella vuostasj- jali nubbengiellan, de la dujna rievtesvuohta bessat karaktierraárvustallamis nubbedárogielan. Jus máhttelis de máhtá aj nubbedárogielåhpadusás bessat.
• Jus dujna l sámegielåhpadus nuorajdásen, de máhtá bessat lassefágas (amásgiella/ieŋŋilstjiegŋodibme/barggoiellemfáhka), jus sidá. De máhtá farra oadtjot ienep sáme- jali dárogieltijmajt. Jus sidá amásgielav, ieŋŋilstjiegŋodimev jali barggoiellemfágav duodden sámegiellaj, de oattjo dav. Skåvllåæjgádin ij la vælggogisvuohta sámegieltjiegŋodimev fállat skåvllåjage 26/27 rájes.
• Jus sámegiella 1- jali 2-oahppoplánav tjuovo, de máhtá 10. klássa eksábmavuorbbádimen oadtjot sámegielav. Sámegiella 1:n máhtá goappátjagá tjálalasj ja njálmálasj eksábmaj vuorbbáduvvat, madi sámegiella 2:n máhtá njálmálasj eksábmaj vuorbbáduvvat.

Lágajt ma eksábmaj guosski gávna åhpaduslága láhkatjállagin. 

Guojnaåhpadus

Guojna oahppijn Tråmså ja Finnmárko fylkaj ålggolin ij la uddni láhkanannidum rievtesvuohta guojnaåhpadussaj vuodoskåvlån, valla akta dåjmajs Guojnagiela doajmmaplánan la guoradallat jus oahppe ålles Vuonan máhtti guojnagielav oahppagoahtet.

Roandema suohkan sihtá stáda guojna álmmugav várajda válldet ja la 2024 jage rájes gæhttjaladdam kombinasjåvnåv bájkálasj- ja guhkásåhpadusás guojnagielan aktan Kvensk institutt, Norske kvener Midt-Norge ja giellaguovdátjij Porsáŋgon ja Návuonan.

Guláda ietjat lagosskåvlåjn jus dujna l mánná vuodoskåvllåálldarin guhti guojnagielav sihtá oahppat. 

Suohkana sámegielåhpadusfálaldahka skåvllåjagen 2026/2027

Vuostasjgieloahppe fáladuvvi tjadádit nasjonála gæhttjalimijt låhkåmin ja riekknimin sábmáj, duodden jali farra gå dárogiellaj.

Oarjjelsámegiella

Válde aktijvuodav lagosskåvlåjnat jus oarjjelsámegielåhpadusáv sidá. Suohkanin la aktisasjbarggo Åarjelsaemien Vierhtiesåafoejn fálatjit guhkásåhpadusáv aktan tjåhkanimij Aarborten, dárbo milta. Máhttep aj aktisattjat barggat Rossena suohkanijn bájkálasj åhpadiddjev gávnatjit.

Nuorttasámegiella

Válde aktijvuodav lagosskåvlåjnat jus nuorttasámegielåhpadusáv sidá. Suohkan fállá bájkálasj åhpadimev Sverresborga skåvlån, gånnå l barggij- ja dåmadimåvdåsvásstádus nuorttasámegielåhpadusás. Skåvllåæjgát dåmat åhpadusáv juohkusijn, nav vaj oahppijn li ietjá oahppe gej sámástit máhtti. Sámegieljuohkusa dåmaduvvi dásij/oahppoplánaj vuodon. 

Priváhta skåvlå Roandema dáfon máhtti guládit Sverresborga skåvlåjn jali Skåvllådoajmmasuorgijn jus sihti nuorttasámegielåhpadussaj sæbrrat Sverresborgan. 

Julevsámegiella

Válde aktijvuodav lagosskåvlåjnat jus julevsámegielåhpadusáv sidá. Suohkanin la aktisasjbarggo Åarjelsaemien Vierhtiesåafoejn fálatjit guhkásåhpadusáv aktan tjåhkanimij Aarborten, dárbo milta. Skåvllåæjgát sihtá láhtjet dilev bájkálasj tjåhkanimijda Roandemin aktan fáladiddjijn. 

Guládimdiedo sáme doajmmaoassálasstijda stádan

• Facebook-juogos Samer i Trondheim. Dási biejaduvvi diedo duodjetjåhkanimij ja ietjá ásadimij birra.
• Lågå ienebuv Saemien eejhtegiviermie Tråantesne/Samisk foreldrenettverk birra Roandemin.
• Roandemin la aj Sáme studænntasiebrre